Kasulikku lugemist

Kasside Turvakodu hoole alla jõuab väga erineva taustaga kasse. On neid, kes on terve elu tänaval elanud ning ka neid, kes on mingitel põhjustel kodust ilma jäänud. Turvakodus ei ütle me ühelegi kassile „ei“. Pole vahet, kas tegemist on oma kodust ilma jääva kassiga või alles tänaval oma õnne ootava kiisuga. Koduta on nad ju kõik ning vajavad abikätt. Lisaks koduta kasside aitamisele on meie ühingu üheks eesmärgiks ka loomapidamiskultuuri edendamine. Soovime, et kasse satuks tänavale iga aastaga aina vähem ning inimesed oleksid iga päevaga aina teadlikumad.

Millele siis tähelepanu pöörata enne kassi võtmist?

1.Ühe toakassi keskmine eluiga on 15–20 aastat. See on väga suur vastutus ning kohustus aastateks. Enne, kui otsustad kassi võtta, mõtle, kas oled seesuguseks pühendumuseks valmis ning millisena näed enda elu 15 aasta pärast.

2.Kass vajab Sinu hoolt terve oma eluea – erinevalt lastest, kes kasvavad suureks ning õpivad enda eest ise hoolt kandma, vajavad kassid inimese hoolt ja abi läbi oma elu. Nad vajavad, et keegi nende söögikausse täidaks, liivakasti koristaks ning neid loomaarstile tervisekontrolli viiks ka siis, kui nad on juba 15-aastased.

3.Kas Sul on piisavalt ressurssi looma eest hoolitsemiseks? Lisaks tavalistele ülalpidamisvahenditele nagu kvaliteetne toit, toidunõud, liivakast, liiv, pesad ja mänguasjad, vajavad kõik kassid aeg-ajalt arstiabi. Regulaarsed tervisekontrollid, parasiiditõrjed, vaktsineerimised, vereproovid ning hambaarsti ülevaatused nõuavad omanikelt palju ressurssi. Kui kiisu vajab tõsisemat ravi, kasvavad summad veelgi. Kindlasti peaks iga kassiomanik olema valmis ootamatuteks kulutusteks ning tekitama endale väikese „Kiisu ravifondi“ ootamatuteks tervisemuredeks!

4.Kui lähed reisile või oled pikemalt kodunt ära, siis kes oleks Sinu kassi „haldjast ristiema“, kes tema eest sellel ajal hoolt kannab?

5.Mõtle, mis saab siis, kui peaksid kolima või perre peaks sündima laps. Kas kassil jääb Sinu perre koht alles ning ta on Sinu pereliige alati, olenemata elumuutustest?

6.Mõtle läbi, mis juhtub siis, kui peaksid oma elukaaslasest lahku minema. Kellele jääb kiisu?

7.Ära kunagi kingi kellelegi lemmiklooma! Looma võtmine on suur vastutus ning igaüks peab selle otsuse tegema ise, arvestades oma võimalusi. Samuti ära võta lemmiklooma lapsele – kui laps soovib perre lemmikut, peab olema otsus lõpuks langetatud ühiselt ning lapsevanem peab teadvustama, et tema ise on see, kes lemmiku eest vastutab!

Ootamatute olukordade eest pole keegi kaitstud. Mida teha siis, kui tõepoolest enam muudmoodi ei saa ning raske südamega pead oma lemmikule uue kodu leidma?

1.Juba enne kassi võtmist mõtle selle, kes võiks olla inimene, kes Sinu kiisu endale võtaks, kui Sina teda enam pidada ei saa.

2.Kassi jaoks oleks kõige mugavam, kui ta leiaks uue kodu inimeste seas, keda ta tunneb. Äkki on võimalik mõnel Sinu lähisugulasel või heal sõbral Su nurrumootorile kodu pakkuda? Nii oleks kassi uued pereliikmed tema jaoks juba tuttavad ning Sinagi saaksid kassi külastada.

3.Kui vajad siiski kassile kodu otsimises abi, võta ühendust mõne loomakaitseühinguga nagu Kasside Turvakodu.

4.Kiisule kodu leidmises on ääretult oluline koostöö! Kuna hoiukodusid on alati vähem, kui abivajavaid kasse, oleks hea, kui saaksid aidata kiisule hoiukodu leidmisega, kus kiisu saaks olla kuni päriskodu leidmiseni.

5.Kodu leidmiseks anna meile ülevaade kiisu iseloomust, jaga meiega temast pilte ja videoid.

Väljapääsmatuna paistavad olukorrad panevad inimesi langetama ootamatuid otsuseid. Ära hülga oma kiisut ega vii teda loomakliinikusse eutaneerimisele. Usu meid – alati on väljapääs olemas! Igal kassil on tunded. Arvesta temaga – nii heas kui halvas. Kui pead vastu võtma raske otsuse temast loobumiseks, siis pea silmas tema heaolu ning võta ühendust erinevate koduta kasse aitavate ühingutega!

Kassid (ladina keeles Felis catus) on populaarsed koduloomad, kuid kahjuks satub neid ikka veel palju ka tänavale – kodutute, näljaste ja haigetena, Eesti kliimas ei ole tänavakasside populatsioonid eriti elujõulised ja seega on meie endiselt suures tänavakasside arvus süüdi siiski inimesed ise. Eelkõige tuleks igal praegusel – või tulevasel – kassiomanikul mõelda, KAS tema lemmikul on tingimata vaja paljuneda.

Kasside arvukust tänavatel aitaks kõvasti vähendada see, kui inimesed hoolitseksid rohkem selle eest, et nende isiklikud kodukassid järglasi ei saaks. Väga väheseid kasse peetakse tõuaretuse eesmärgil, enamik kassidest on ju tõutud ja pakuvad inimestele lihtsalt seltsi. Seega ei ole mingit vajadust lasta oma kodukassil paljuneda – kasse on praguses Eestis niigi kahjuks liigagi palju ja kõikidele häid kodusid lihtsalt ei jagu.

Kassil võib olla aastas 3–4 pesakonda, igas 5 poega. Loomaomanikul on kohustus kõikidele poegadele sobiv kodu leida. Looma hülgamine ja abitusse seisundisse jätmine on keelatud loomakaitseseadusega ning karistatav kas rahatrahvi või vanglakaristusega.

Vaadates kuulutusportaale ja kodutute loomadega tegelevate mittetulundusühingute kodulehti tuleb tõdeda, et kodu otsivaid kasse ja kassipoegi on tunduvalt rohkem, kui leidub neile häid kodusid. Tavaliselt soovitakse perre võtta võimalikult noort kassi, kuna usutakse, et siis harjub loom uue elupaigaga paremini. Juba teismeikka jõudnud kassidele (4–5kuustele) on tunduvalt raskem kodu leida.

Harilikult ei päri oma koduse kassi poegade loovutaja kassisoovijalt eriti põhjalikult, millistest tingimustes loom elama hakkab, vaid annab kassi esimesele soovijale. Tavaliselt kassipoja edasise käekäigu vastu huvi ei tunta ning nii juhtubki, et loom võib sattuda perre, kus ta täiskasvanuks saades hüljatakse, lastakse tal kontrollimatult paljuneda või tänavatel hulkuda ja nii tekibki hulkuvaid kasse järjest juurde. Hulkuvate loomade keskmine eluiga on aga valdavalt tubaste koduloomade elueast märksa lühem, hulkuvaid loomi ähvardab oht auto alla jääda, haigestuda või vägivalla ohvriks langeda.

Miks siis inimesed oma loomi ikka veel ei steriliseeri/kastreeri?

Sel on mitmeid põhjusi.

Paljud loomaomanikud arvavad, et steriliseeritud/kastreeritud kassid jäävad ilma sigimise ja järglaste kasvatamise rõõmust ning et seda ei tohiks neilt ära võtta.

See on aga vale. Loomadel ei ole järglaste saamine emotsionaalne ega läbimõeldud otsus. Nad tegutsevad instinktide ajel ning neil puudub peremudel. Emased loomad toidavad ja hooldavad poegi, kuni nad on võimelised ise hakkama saama, hiljem ei pruugi loomad oma järglasi isegi ära tunda.

Emase kassi jooksuaeg, tiinus ja imetamine on loomale kurnav ning stressirohke. Isased kassid teevad jooksuajal pikki rändeid ja võivad võõras kohas auto alla jääda, ära eksida või sattuda koera hambusse. Sageli saavad kõutsid kakluste käigus raskelt viga. Seega pole paaritumine ja järglaste saamine kasside jaoks mingi meelelahutus ning inimesed ei tohi omi käitumismalle ja peremudelit kassidele külge pookida.

Üldine soovitus veterinaaride poolt on opereerida kass enne suguküpseks saamist (enne esimest jooksuaega) ehk siis alates 5. elukuust. Sel juhul jääb ära ka ­jooksuajale omane käitumine ja territooriumi märgistamine. Emast kassi on võimalik steriliseerida ka tiinuse varajases staadiumis, hiljem võib see kassile muutuda juba ohtlikuks – sel juhul tuleks kassil lasta poegida ja leida neile usaldusväärsed kodud. Kui kodude leidmisel tekib raskusi, on alati võimalus pöörduda mõne hulkuvate loomadega tegeleva MTÜ poole. Kõik vabatahtlike ühendused aitavad loomadele kodusid leida, kuid selle eelduseks on emakassi hilisem steriliseerimine.

Täiesti väär on arvamus, et kassi võib steriliseerida alles pärast esimese pesakonna võõrutamist.

Laialt levinud on arusaam, et steriliseeritud-kastreeritud kass muutub loiuks ning nende kehakaal suureneb märgatavalt. Seegi pole nii. Paljud loomaomanikud räägivad, et nende loom muutus pärast operatsiooni hoopis mänguhimulisemaks ja rõõmsamaks.

Osa kassiomanikke arvab, et lõikus on looma sandistamine, et looma elukvaliteet halveneb, isased väljas liikuvad kassid saavad teiste käest peksa jne. Loomaarstid kinnitavad, et nendel väidetel pole alust. Kastreeritud-steriliseeritud loomadel pole jooksuaega, nad ei erita lõhnu ega häälitse jooksuajale omaselt, ei meelita ligi võõraid loomi, reeglina ei märgista, hoiavad kodu ning püsivad oma territooriumil. Lisaks saavad kastreeritud-steriliseeritud loomad omavahel paremini läbi ja nende agressiivsus väheneb.

Sageli arvatakse, et steriliseerimine/kastreerimine on liiga kallis “lõbu”. Tegelikult on tänapäeval vastavad operatsioonid kergesti kättesaadavad ja läbiviidavad, looma taastumine operatsioonist reeglina kerge ja kiire ning erinevad loomakliinikud pakuvad tihti soodushindu. Samuti korraldab Loomakaitse Selts igal aastal kampaaniaid, mille raames saab oma lemmiku eriti soodsalt vaktsineerida, kiipida ja steriliseerida/kastreerida – kõik ikka selleks, et inimestes kinnistuks teadmine nende tegevuste vajalikkusest ja meie väikse Eesti loomapidamiskultuur edeneks.

Seepärast soovitamegi – kallis loomaomanik, jäta müüdid ja muud vabandused selja taha ning lase oma lemmikud steriliseerida-kastreerida. Sellega parandate nii loomade, endi kui ka oma naabrite elukvaliteeti ja ainult nii väheneb ajapikku ka meie tänavatel kannatavate loomade arv.

Soojade ilmade ajal hoitakse üha rohkem aknaid ja rõduuksi lahti. Iga päev potsatab meie kirjakasti abipalveid kadunud kassidest, kus paljud pered ütlevad nii: “Ta ei tundnud kunagi akna vastu huvi ja nüüd järsku hüppas tuulutusava kaudu välja…”. Kahjuks nii see ongi – pole vaja rohkemat, kui ühte korda, et kassike kas või pisikesest tuulutusavast välja hüppaks ja kaoks…

Järgneb valu, teadmatus, hirm – iga toakassi kadumine toob südamevalu ja hirmu nii kassile kui loomaomanikule. Halvimal juhul kaasnevad kassi jaoks vigastused ja surm. Lemmiklooma omanikena on meil vastutus. Vastutus tagada oma väikese pereliikme maksimaalne turvalisus. Väikseid lapsi me ju aknale/rõdule üksi turnima ei lubaks, miks siis kasse lubame?

Turvakodu vabatahtlikud annavad soovitusi, kuidas vältida oma nurriku kadumist!

1) Kui Sinu kass käib õues, siis luba seda vaid traksidega ja oma järelevalve all! Ohte kiisu elule pole mitte ainult rahvarohketes linnades, vaid ka maal, kus on lähedal metsloomi täis metsad ja autoteed. Õuekassi puhul ei tea kunagi, kellega teed kokku viivad – iga inimene ei pruugi olla kassiarmastaja ja soovida kassile head. Kas linnas elades sa tead, kes elab sinust kolm maja edasi? On ta loomasõber või on ta su kassi peale pahane, sest su kiisu ronib tema peenras? Lisaks on enamikes omavalitsustes kiisul keelatud oma territooriumilt väljaspool ilma omanikuta hulkuda. Oma kassi õue lastes mõtle, et see võib olla viimane kord, kui teda näed… Oled Sa selleks valmis?

2) Toakassil välista võimalused sattuda rõdule, aknast välja kukkuda/hüpata või ukse vahelt välja joosta. Kassid on ohu tajumises väikelapse tasemel ega oska kõrgusi karta. Libedatel aknaplekkidel turnimine võib lõppeda väga kurvalt ja isegi kui kass kukkumisest taastub ning ka kodutee taas leiab, ei tasu arvata, et ta järgmine kord enam aknast välja ei roni. Kassid on väga uudishimulikud loomad ega pruugi õnnetustest õppida. Lemmiku kadumisega kaasneb suure südamevalu – enneta seda!

3) Nurrumootori aknast välja pääsemise ennetamiseks saab akende ette paigaldada võre. Kasutada võib näiteks aiavõrku, millele puidust raam ümber teha (nagu pildil!) ning see tugevalt aknaraami külge kinnitada. Soovitame vältida riidest (sääse)võrku, kuna mitmed kassid armastavad mööda võrku üles ronida ning teevad seeläbi küüntega võrku augu!

4) Juhime tähelepanu ka pakettakende omanikele, et ei jäetaks akent ülalt avatud pisikesse tuulutusasendisse. Paljud arvavad, et kassid ei suuda väiksest vahest läbi pugeda, kuid kassid on väga paindlikud ning pakettakna tuulutusava neid kinni ei hoia. Soojade ilmade saabudes on loomakliinikutes igapäevaselt juhtumeid, kus kiisud on üritanud aknast välja hüpata, kuid vajunud tuulutusava vahele. Paljudel juhtudel on vigastused surmavad. Tuulutusava jaoks müüakse lemmikloomapoodides võresid, millega avasid turvata. Näiteks selliseid: (https://www.zooplus.de/…/balkon…/kippfensterschutz/3581).

5) Rõdudele ei tasuks kassi üldse lubada, kuid kui seda siiski tehakse, siis samuti vaid pererahva hoolsa järelevalve all ning kindlasti kasutada trakse! Ka kõrgematel korrustel võib kiisu tähelepanu hajuda – ta võib linnule järele hüpata ning kukkuda. Sageli jõuavad meieni otsimiskuulutused kassidest, kes on 5. või lausa 8. korruselt alla kukkunud… Ka rõdude jaoks müüakse võrke, millega oma lemmiku kukkumist ennetada. Ära luba kunagi kassil omapäi rõdul olla! See, et ta pole siiani rõdult alla hüpanud, ei tähenda, et ta ei võiks seda teha! Ka kassi rõdul süles hoidmine ei taga turvalisust – ehmatades sipleb kass sülest maha ning sa ei jaksa teda kinni hoida!

Hea kassiomanik, ole ettevaatlik! Meie tunneme Sinu kiisu turvalisuse pärast muret, tunne Sina ka ja ole väga-väga hoolas! 🙏 Suured jaanipidustused on ees ning paljud kassid veedavad selle aja omaette kodus – ära jäta selleks ajaks aknaid ega akna tuulutusavasid lahti!